Palgaläbirääkimised on enamike inimeste jaoks ilmselt ebameeldiv tegevus, mida võimalusel lükatakse edasi nii palju kui võimalik. Samas on edukate palgaläbirääkimisete aluseks harjutamine ja ei saa eeldada, et kõnelused lähevad väga hästi kui seda tehakse näiteks kord 5 aasta järel. Seega soovitaksin muuta palgast rääkimise iga-aastaseks rutiiniks, mis toimub puhtalt kuupäeva alusel. Kõik osapooled on sellisel juhul teadlikud selle toimumisest ja saavad selleks valmistuda.
Üks palgast rääkimise hirmudest on ilmselt tööandja poolt esitatav küsimus "miks peaksime palka muutma?". See on täiesti asjakohane küsimus ja paljud ei lähegi palgaläbirääkimistele kuna ei tunne, et nende produktiivsus või panus oleks kasvanud piisavalt, et õigustada muudatust palganumbris. Tegelikult tuleks aga palgamuudatuse põhjuseid vaadelda laiemalt.
Muutused panuses
Kõige lihtam on aru saada muutunud töökohustustest ja vastutusest - nende muutumisel on ilmne, et peaks muutuma ka vastav töötasu. See on ilmselt ka kõige lihtsam "ettekääne", millega julgetakse palgast rääkima minna.
Natukene keerulisem on kogemuste ja teadmistega. Spetisalisti teadmisi nõudva töö juures määrab tööjõu hinna väga tugevalt töötaja teadmised - kogemused ja oskused. Seega kui ajas toimub areng teadmistes, siis loomulikult tõuseb ka töötaja väärtus ja panus tööprotsessidesse. Eeldusel, et töötaja produktiivsus on sõltuvuses tema oskustest, ning töötaja ajas edasi areneb, siis palk peaks kasvama ka uute teadmiste omandamisel.
Kolmas põhjus panuse muudatustes on nn domeeniteadmised. Need on ajas kogunevad teadmised, mida töötaja hangib konkreetses valdkonnas ja ametikohal pikema aja jooksul. Selliselt kogunevad ka teadmised põhjuste kohta, et miks mingeid otsuseid langetati või miks asjad töötavad nii, nagu nad töötavad. Olenevalt valdkonnast võivad need teadmised olla aga väga väärtuslikud. Selliste teadmiste väärtust kasvatab ka asjaolu, et neid on keeruline säilitada või kättesaadavalt dokumenteerida. Seega töötaja tehniliste oskuste asendamine ei pruugi olla kuigi keeruline, kuid domeeniteadmiste taastamine väga ajamahukas (ja seega kallis) või lausa võimatu.
Muutused turul (turusurve)
Põhjus palgamuutuseks võib tekkida ka välistest teguritest. Näiteks kui turul valitseb puudu- või ülejääk mingite oskuste või teadmistega töötajatest. Kui tööturul valitsev olukord erineb tugevalt ühe ettevõte sees toimuivast olukorrast, siis on ka suur surve muudatusteks ettevõtte sees. Kui palk on näiteks oluliselt madalam, kui ülejäänud sama valdkonna ettevõtetes, siis on suur oht jääda oma töötajatest ilma, kuna eksisteerivad paremad alternatiivid töötajate jaoks.
Inflatsioon
Olen ka ise kuulnud palgaläbirääkimisel seisukohta, et inflatsioon ise ei ole põhjus palgatõusuks. Sellega saab nõus olla, kuid ära ei tohi unustada, et palga muutmata jätmise korral see ikkagi väheneb inflatsiooni võrra. Seega viga on seda nimetada tõusuks ja rääkida tuleks palga hoidmisest samal tasemel arvestades inflatsiooni.