Arvude ümardamiseks on palju erinevaid lahendusi. Klassikaline varinat on ümardada sammuga, mis on 10 kordne – näiteks 10, 100 või 0,1. Tegelikult saab aga ümardamise sammu defineerida ka ise. Näiteks võib ümardamise samm olla 0,25. Sellisel juhul on keskpunkt 0,125. Tuntud ümardamise reeglid ümardavad kõik arvud alla keskpunkti allapoole ja üle keskpunkti ülespoole. Kuidas ümardamine käitub aga keskpunktis on erinevatel strateegiatel erinevad:
- Keskpunkt ümardatakse ülesse. Kõige tuntum ja levinum ümardamine.
- Keskpunkt ümardatakse alla.
- Keskpunkt ümardatakse lähima paarisarvuni
- Keskpunkt ümardatakse lähima paarituarvuni
Küsimus tekkis, et miks kasutada kunagi keskpunkti ümardamist lähima paari- või paarituarvuni. Paarisarvuni ümardamise meetodit kutsutakse ka pankurite ümardamiseks. Selline ümardamine tundub esmapilgul natukene juhuslik. Näiteks
| Sisend | Ümardatud väärtus |
|---|---|
| 0,5 | 0 |
| 1,5 | 2 |
| 2,5 | 2 |
| 3,5 | 4 |
| 4,5 | 4 |
Tegelikult on aga see neutraalsem ümardamine kui seda on keskpunkti alati ülesse või alla ümardamine. Mõte ongi selles, et ümardamine käitub natukene ettearvamatult. Pooltel juhtudel ümardatakse keskpunkt ülesse ja pooltel juhtudel alla. See omakorda tähendab, et üle väga suurte andmemahtude, ei hakka tulemused kuhugi poole ümardamise järel kalduma. Statistiliselt on ümardatud tulemus lähedasem esialgsetele ümardamata väärtustele ja tulemus neutraalsem. Sellepärast eelistataks seda ümardamist ka finantsmaastikul ja teaduses.
Pankurite ümardamist saab kasutada ka suvalise ümardamissammuga.
Näiteks sammuga 0,25 oleksid tulemused sellised:
| Sisend | Ümardatud väärtus |
|---|---|
| 1,375 (1,25 ja 1,50 vahepunkt) | 1,50 (jagamisel 0,25ga on tulemuseks paarisarv) |
| 1,125 (1,00 ja 1,25 vahepunkt) | 1,00 (jagamisel 0,25ga on tulemuseks paarisarv) |
| 2,625 (2,50 ja 2,75 vahepunkt) | 2,50 (jagamisel 0,25ga on tulemuseks paarisarv) |