Tehnilisest võlast on räägitud väga palju ja ilmselt on selle olulisus kõigile arusaadav. Mõnede uuringute kohaselt võib see kulutada 30-50% ajaressursist, seega sellega tuleb tegeleda. Mõistlik oleks võlga süsteemaatiliset ja pidevalt tagasi maksta, ning hoida koodi kvaliteeti jälgimises. Kui aga võlg on juba kuhjunud, siis tekib küsimus, et kust alustada selle kustutamist. Selleks oleks ehk mõistlik vaadelda 2 meetrikat - tehniliste probleemide asukohta ja muutmissagedust.
Tehnilise võla asukoht
Selleks tuleks kasutada mingid objektiivset hinnangut koodi kvaliteedile. Siin on võimalik kasutada erinevaid meetrikaid, kuid oluline on, et saame hinnata ka nii faili, kui ka failis oleva koodi (näiteks meetodi definitsiooni) täpsusega, et kus asub keeruline kood. Näiteks sobib koodi funktsionaalse keerukuse hinnang - kui palju on meetodis tingimuslauseid, tsükkleid ja teiste meetodite väljakutseid. Sellised hinnangu numbrid annavad võimaluse kaardistada kogu koodibaas ja leida üles kõige keerulisemad kohad.
Muutmissagedus
Kasutades näiteks Git'i versioneerimisest saadud andmeid, saame leida üles failid, kui ka nende sees olevad read, mida muudetakse kõige sagedamini. See info on oluline, kuna näitab milliseid kohti tarkvarast kõige aktiivsemalt muudetakse.
Kust alustada?
Omades nüüd ülevaadet nii probleemsetest kohtadest, kui ka nende muutmissagedustest, saame joonistada tervikpildi, millelt leiame need kohad, mida muudetakse väga sageli ning mille keerukus on väga kõrge. Need on potensiaalsed kohad, kus tehakse väga palju vigu, ning mille tehnilist võlga tasuks esmajärjekorra kontrollida ning vajadusel ka parandada.